Keskkonnahariduslik projekt MOOSIPURGIGA VÕRTSJÄRVEST MAMMUTITEMAALE

Keskkonnahariduslik projekt MOOSIPURGIGA VÕRTSJÄRVEST MAMMUTITEMAALEKeskkonnahariduslik projekt MOOSIPURGIGA VÕRTSJÄRVEST MAMMUTITEMAALE
19.03.2019

Keskkonnahariduslik projekt MOOSIPURGIGA VÕRTSJÄRVEST MAMMUTITEMAALE


Võru Sõlekese lasteaia 5- 6 ja 6- 7 aastased lapsed osalesid keskkonnateadlikkuse programmis keskkonnaharidusliku projekti ``Moosipurgiga Võrtsjärvest Mammutitemaale`` kaudu. Projekt toimus ajavahemikul 01.09.2018- 30.06.2019 ja projekti põhirahastaja oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 
Projekti eesmärgiks oli suunata lapsi märkama nähtusi ja muutusi looduses, uurima, mõistma ja tunnetama ümbritsevat maailma terviklikult, kujundades lastes loodushoidlikke väärtushinnangiud ja arusaama, et inimene on osa loodusest ning igapäevategevustes järgima säästva keskkonnakasutuse põhimõtteid. 
Projekti kitsamaks eesmärgiks oli eelkooliealiste laste osalemine ühel keskkonnahariduslikul aktiivõppeprogrammil 2018/2019 õ- a, mille käigus saadud teadmised ja kogemused väärtustavad looduskeskkonda ning väljenduvad laste kunstitöödes ja igapäevategevustes. Õppeprogrammid toimusid Tartumaal Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses ja Saadjärvel Jääaja Keskuses.
Kahe rühma 6- 7 aastased eelkooliealised lapsed osalesid EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse aktiivõppeprogrammis Kalad ja veetaimed, eesmärgiks kujundada säästvat suhtumist vee- elustikku, õppida tundma veeorganismide eripära võrreldes maismaataimede – ja loomadega, mõista kalade ja veetaimede olulisust inimese toidulaual ja majanduses, teada tuntumaid kalaliike ja veetaimi ning osata neid üksteisest eristada.
Lastele pakkus elevust matkamine läbi pillirootihniku. Õpiti vahet tegema pillirool ja kõrkjal. Pilliroog on Eesti suurim kõrreline, moodustades suuri roostikke mererannal ja järve kallastel. Taime vars on seest tühi ja 2- 6 m pikk, moodustades suve lõpul  u 30cm tumelilla õiepöörise. Kõrkjad on lõikheinad, mille varred on silindrilised, seest säsikad ning õhku sisaldava vaheruumiga, päris põnev on vart lahti harutada. Pähikud õitsevad juunis– juulis ja taim võib sirguda paari meetri kõrguseks. Pilliroogu kasutatakse ehitusmaterjalina rookatusteks jm. Lastele meenus, et oleme kasutanud pilliroovarsi meisterdamisel. Juhendaja näitas kõrkjapardi meisterdamist. Lapsed uurisid erinevaid veetaimi, katsusid ja proovisid nimetusi meelde jätta- vesiroos, vesikupp, hundinui, penikeel, vesihernes, vesikuusk jt. Pildipaaride järgi veetaimede nimetuste koostamine (näit. hunt+ nui on hundinui) pani päris mõtlema. Põnev oli ka akvaariumikalade vaatlemine ja uurimine. Meeldejääva elamuse said lapsed tunniajalisest parvesõidust Võrtsjärvel. Oli päikesepaisteline septembriilm, soe järvetuul paitas põski, laine loksus laisalt vastu aeglaselt liikuvat parve  ja lapsed ning õpetajad kuulasid huviga Anu Metsari jagatavaid teadmisi Võrtsjärve elustikust ja säästvast kalandusest. Tund parvesõitu möödus kiirelt ja märkamatult oligi  ring Võrtsjärvele peale tehtud. Õhinal rääkisid lapsed parvesõidust veel nädalajagu päevi. 
5- 6 aastased lapsed osalesid aktiivõppeprogrammis ``Mammutipoiss Äksel tuleb külla,``mille eesmärgiks oli vaadelda loomade kohastumusi ilmastikuoludega, arutleda looduses valitsevate seoste üle ja õppida siduma kohastumusi ümbritseva keskkonnaga. Koos juhendajaga vaadeldi mammuti erinevaid kehaosi ja arutleti, missugused need on: karvane keha, väikesed kõrvad, väike saba, pikk lont, võhad. Väikesel mammutil veel hästi nähtavaid võhku ei ole nagu täiskasvanud mammutil. Lapsed said väikest mammutit katsuda. Võrdluseks toodi pildil kaasaegne Aafrika elevant savannis ja võrreldi samade kehaosade erinevust ja sarnasust. Juhendaja rääkis, missugused taimed said külmas kliimas kasvada ja lapsed said teada, et mammut oli väga suur rohusööja. Võrreldi mammuti ja inimese hammaste suurust ja arvu. Lapsed nägid ja said katsuda mammuti hamba mulaaži, mis oli 5- 6 aastase mammuti oma (sama iga kui on lastel). See oli kare. Lapsed kahtlesid, kas mammut pesi hambaid. Juhendaja näitas lastele, kuidas mammut toitu näris. Üks laps hoidis kahe käega alumist, teine ülemist hammast. Ülemine hammas pidi püsima paigal, alumine liikuma. Arutleti, missugune oli ilmastik siis, kui mammut elas ja mis tema keha külma kliima eest kaitses. Lapsed uurisid, mis oli Jääaja multifilmis tõepärane ja mis fantaasia. Elevust tekitasid rasked mammuti saapad, mida lapsed said proovida ja teha ringi ümber väikese mammuti.
Tasandusrühmade 5- 7 aastased lapsed osalesid aktiivõppeprogrammis ``Moosipurgi ja paberirulli mitu elu,``mille eesmärgiks oli õppida tundma erinevaid materjale, osata neid nimetada ja liigitada, sorteerida erinevaid materjale harjutades koostööd rühmakaaslastega ning saada teadmisi materjalide taaskasutamise võimaluste kohta. Lapsed jagati rühmadesse ning iga rühm sai prügikoti ja algas prügijaht läbi keskuse ekspositsiooni. Tuli üles leida erinevatesse kohtadesse eelnevalt pandud asjad, mis seal olema ei peaks. Juhendaja liikus koos prügi koguvate lastega läbi maja- rääkides taustaks veidi ekpositsioonist ning esitas lastele prügiteemalisi küsimusi- mis on prügi, kuidas seda sorteerida (biojääde, pandipakend, taaskasutatav kodus või taaskasutatav tööstuses ehk tehakse ümber), mida panna rohelisse, kollasesse ja sinisesse prügikonteinerisse, miks visatakse prügi maha jne? Esimesel (jääaja teemalisel) korrusel oli prügina kasutatud looduslikke materjale- oksad, samblatutid, kondid, nahad. Teisel korrusel ajalehtedest mänguasjadeni ja kolmandal korrusel ohtlikumad jäätmed- akud, patareid, aerosoolipudelid jm. Seejärel hakati kokku kogutud prügi sorteerima. Iga prügi liik ise hunnikusse (paber, plast,ohtlikud jäätmed, olmeprügi). Prügi ühisesse hunnikusse kokku pannes ütles laps välja uue teadmise, mille Jääaja Keskusest sai. Järgnes arutelu, kas igasse hunnikusse said õiged asjad ning kas ja kuidas saab neid veel kasutada. Jääaja Keskuses käik innustab olema mõistlik tarbija ja taaskasutaja.
Täname EMÜ Võrtsjärve õppekesust ja Jääaja Keskust huvitavate aktiivõppeprogrammide eest, täname OÜ Merling Reisid turvalise ja toreda sõidu eest, täname SA Keskkonnainvesteeringute Keskust põhirahastamise eest ja eriti täname KIKi Võrumaa projektispetsialist Reet Utsu`t väga meeldiva koostöö ja abi eest!

Projektijuht Maia Päevalill